Tere tulemast !  Welcome! 

Ülo Kangur'i  koduleht 

Mägedest paremad on mäed, kus pole veel olnud!

Mägituriaadilt 'Baksan-82' legendaarsele Ushbale

Gruusia, täpsemalt Georgia Svaneetia mäed koguvad viimasel ajal jälle populaarsust oma ilusate mägede ja odavate reisikulude tõttu. Ja eriti Kaukasuse raskeima Ushba mäe tõttu. Järgneva jutuga püüan aidata noori matkahuvilisi kirjeldades oma mägimatka võtmelõike. Kindlalt soovitan teadmisi ja praktilisi kogemusi omandada peagi algaval Harju Matkaklubi matkakursusel. Kalenderplaani leiate käesolevalt veebilt.

Õppelaagrisse Baksani harujõe Tjutjusu orgu  liikus 15... 31.07.1982.a  552 Eesti mägimatkajat. Reeglina rongiga Kabardiini- Balkaari pealinna Naltšikisse, sealt tellitud bussiga edasi kaevurite Tõrnõauzi linna. Seal seljakotid selga ja 10 km jalgsi õppelaagrisse 2600 m kõrgusele viimaste mändide alla. Esimestena kõndis selle maa maha staabi rahvas koos esimese vahetuse instruktoritega, kelle hulgas allakirjutanu oli. Samuti Eesti Telefilmi võttegrupp plaaniga filmida õppelaagris ja mägedes tolleaegset Estonia teatri mägironijast ooperi ja opereti esilauljat Anu Kaal’u ja tema peret: mees Hillar ja tütar Teele. Hillar Kaal oli tuntud alpinist, kes 1960. aastal juhtis Pamiiri Taga-Alai ahelikul Estonia nimelise mäetipu esmatõusu.

Õppelaagris toimusid 5 päeva jooksul kahe vahetuse õppused kaljudel, lumel ja jääl, jõel ja päästetöödes. Kõik osalejad said turiaadi broshüüri vajaliku infoga, näiteks koos instruktoriga käidavate õpperingide kohta. Mäletan et broshüüri trükkimiseks tuli saada luba Glavlitist ja turiaadi õppelaagris ümbruse normaalne kaart- skeem tuli välja jätta.  Korralikud kaardid olid NLiidus salastatud ja sihilikult moonutatud et ’rahvavaenlane’ eksiks.... aga eksisid ja kannatasid muidugi matkajad, eriti mägedes.

Muidugi esines filmivõtete vahel eelmisel aastal NLiidu rahvakunstnikuks saanud Anu Kaal ka matkajaile kahe vahetuse ühisel turiaadipäeval. Hillar Kaal oli õppustel instruktoriks. Turiaad toimus matkaõppetuusikutega, et ametiühingul oleks võimalus oma töötajaid rahaliselt toetada. Näiteks Kergetööstuse Ministeeriumi JS PKB (firma ’Mainori’ eelkäija) tasus poole tuusiku maksumusest.  Ette rutates mainin et Eesti mägimatkajate  arvult neljas mägituriaad ’Baksan-82’ jäigi osavõtjate arvult suurimaks.

Meie grupi instruktor kaljudel oli Mart Kainel. Õppuste lõppedes saime peale tervisekontrolli staabilt loa väljuda matkale. Alljärgnevalt mõned väljavõtted selle matka venekeelsest  aruandest, mis osales ka NLiidu matkameistrivõistlustel.

                     Soe lõuna Svaneetia Asmaši kurul  

Kuru asub Gruusias  Kaukasuse peaaheliku Svetgari lõunaharul samanimelise ja Asmaši tippude vahel. Küllaltki tehniline kuru, keerukuse määrab 500-meetrise Asmaši küllaltki liikuva  jääkose seisund.  Jääkose kohal ripub külgmoreen, mis ähvardab pidevalt  langevate kividega. Õnneks on varahommikul veel miinuskraadid ja päike ei paista veel sellele nõlvale. Täna hommikul on üle pika aja selge  sinine taevas. Tuleb ohutuse huvides kiirustada.

Liikumist alustame kl 6.25. Kl 7 mõõdame õhutemperatuuriks -2 kraadi.  Poole tunniga jõuame jääkose alla. Kiivrid pähe ja kassid alla. Kasside metallhambad haakuvad hästi ja kindel tunne on liikuda. Jätkame köisseongus üheaegse julgestusega liikumist. Enne kaljudele jõudmist otsustame tõusta mööda firninõlva otsa üles umbes 400 meetrit, hoides piisavalt kaugele käigusuunas paremal langevatest kividest. 45- minutilise tõusu järel algab suurte jäälõhede ala. Näib et tuleb minna terrassile vasakule- üles, kuid see valik viib  ilmselt tupikusse suurte rippuvate kümnemeetri kõrguste serakite vahel.

 Teeme liikumistee luuret ja leiame et kõige ülemist terrassi mööda saab ilmselt lõhede labürindist mööduda. Nii teemegi liikudes kiviohtliku ala piiril üha kõrgemale. Siin tuleb liikuda seongus vahelduvjulgestusega ja ületada kümmekond  jäälõhet. Mõnesse lõhesse tuleb laskuda ja tõmmata seljakotte eraldi üle. Enamuse saab siiski ületada mööda kitsaid lumesildasid. Muidugi julgestusega ja ükshaaval! Kohati liigub seongu esimene liige ilma seljakotita ja organiseerib serakite vahel jää-naeltega julgestuse.

Aga ikka avaneb ettevaates peaaegu vertikaalne jääsein suurtest 15... 20 meetri kõrgustest serakitest. Kiire luure näitab läbipääsuteed käigusuunas vasakul. Siin ületame rida lõhesid mööda lumesildasid. Liigume kolmestes köisseongutes kohati vahelduva julgestusega umbes 300 meetrit 40... 50-kraadise kaldega firninõlval. Jääkose ülemisele äärele tõusmiseks tuleb veel ronida üles 15-meetri kõrgusest jääseinast. Laia jäälõhesse laskudes ja edasi liikudes leiame vertikaalne osa väheneb veel poole väiksemaks. Teeme kiirelt jäänaeltega 60 meetri pikkuse tugiköie ja vinname seljakotid eraldi üles.

Ülesjõudnuile avaneb üle tasase platoo jääkose järgmine ülemine aste. Õnneks juba madalam kui meie poolt läbitud alumine aste. Selle ületamiseks leiame loogilise tee jäärennis vasaku kalda kaljude kõrval. Sinna on pool tundi liikumist suhteliselt tasasel, kuid värskelt sadanud lumel.

Jääkose teise astme ülaosas on värske lumega kaetud liustik, mis viib üle 25-kraadisel nõlva bergšrundi kõrgemale. Seongus liikudes väldime lume all olevaid jäälõhesid. Ja kell 14.30 hüüabki esimesena liikuv Hannes et oleme Asmaši kurul. Kõrgus 3800 meetri, raskusaste 3A. Kividest tuur on käigusuunas paremal pool kaljudel. Vahetame kahe nädala vanuse tuurikirja. Seepärast polnud ka mingeid jälgi meie liikumise kergendamiseks: halb ilm ja lumesadu oli kõik ära pühkinud!  Täna meie järgi aga tõuseb peagi Nikolajevi linna 6. raskusastme mägimatka  grupp.

Alustame kohe laskumist edelasse lumest väljaulatuva terava tipu juurde.  Siin kurust 50 meetri madalamal on väike järv ja moreenil silutud telkimisplatsid. Teeme siin varjulises kohas lõunasöögi. Reeglina kurul on külm lõuna, eriti veel sellisel raskel kurul nagu 3A, mis määrab ka käesoleva mägimatka raskusastmeks 5. Kuid nii toredas tuulevaikses kohas teeme erandi, kuna ettevalmistatud materjalide järgi peaks laskumine olema lihtsam ja ilm ei ennusta muutust. Kuidas maitseb soe puder ilusate vaadete taustal!  Lisaks veel  traditsiooniline kurušokolaad.

 Peale lõunapuhkust alustame kurulähedase väikejärve juurest liikumist kl 15.40. Sadakond meetrit piki 35-kraadist lumenõlva, edasi üle suletud bergšrundi. Edasi nõlva kalle väheneb viies Murkvami liustiku platoole, kus selle lõuna- ja põhjapoolsed harud ühinevad.

Teame et edasiseks laskumiseks Murkvami liustikult Tuibri jõe orgu on 2 võimalikku teed:

  1. traavers vasakule liustiku lõunaharule  Niurmiši kuru suunas, edasi sellelt kurult laskumise suunale üle lagunenud vaskpoolse kaljuribi alla;

  2. Paremalt üle lumekeelte, rusunõlva ja järskude´’oinapeade’- kaljude alla mööda tehnilisemat varianti.

Valime esimese variandi, mida kasutatakse enam ja mis on lihtsam. Niurmiši kuru lähedal keerame liustiku lõunaharul liikudes läände. Liikumiseks 30... 40-kraadise kaldega liustikul kasutame kasse. Laveerime köisseongus liikudes liustiku pragude vahel. Vahelduvat julgestust kasutame korra ja samuti ühel korral laskume tugiköiel haarava sõlmega. Liustiku keskel algab avatud liustik, kohati libe  jää, palju jäärenne.

            Hoiame  liikumissuunda vasakpoolsetele lagunenud kaljudele, mis on lustikupinnaga peaaegu samal kõrgusel. Kl 18.45 jääme siinsetel telkimishohtadel laagrisse. Toidu keetmiseks vett on siin piisavalt. Bensiinipriimused  üles ja juba podiseb puder ja keeb teevesi teises potis.

Järgmisel päeval jõuame juba subtroopilisse Gruusia (Svaneetia) rohelusse Mestiasse viiva Tuibri jõe ääres... et kuivatada eelmistel vihmapäevadel märgunud riideid ja varustust.  Täna soosis meie liikumist ilm. Reeglina on Kaukasusel keskpäevani selge päikeseline ilm, kuid reeglina keskpäevast alates lõunast (Musta mere poolt) tuleb pilvitus, isegi vihm. Täna oli siin meile erandlikult kogu päev ilus. Ilmselt oli mäevaim meile armuline just raske kuru päeval! Ja meie grupp tegutses samuti kiirelt, kõik olid tublid.

                            Kaukasuse raskeima Ushba tipu platool 3.augustil

            Kl 6.50 alustame liikumist Kaukasuse peaahelikust põhja pool Kabardiini- Balkaarias olevalt Aristovi telkimiskohtalt. Võtame suuna üle liustiku paremale poole. Algul on moreenikuhjatisi, seejärel jäine riba. Edasi algab lõhedega liustik Šhelda kuru suunas. Lõhede alast möödume tõustes käigusuunas vasakult.

            Kahe tunni pärast möödume Šhelda telkimiskohtadest, kus on täna mõned telgid samanimelise liustiku  parema ääre kaljude taskus. Siin on vana onni jäänused ja sageli ka alpinistide vaatluspunkt, kust jälgitakse alpinistide liikumist Šhelda, Ushba ja Štshurovski tippudele. Siit on hästi jälgitav ka Ushba jääkosk. Telkimiskohtadelt laskume 50 meetrit liustikule mööda liikuvat rusu alla et 500 meetri järel jõuda jääkose alla.

            Jääkose alumine aste kaldega kuni 35 kraadi on paljude lõhedega, kohati lumega kaetud. Liigume kolmestes köisseongutes üheaegse julgestusega. Lõhedest möödume lumesildadel, paaril korral laskume madalas kohas lõhesse, et teisele poole pääseda.

Štšurovski tipu nõlvade all jälgime võimalikke liikuvaid kive. Edasi liigume jääkose keskel Šhelda tipu suunas, mis on lumelaviinide ohtlik. Siin tõuseme veidi kurule viiva kaljuseina alla. Kõikjal on eelmiste päevade halva ilmaga sadanud palju värsket lund, mis on liikumisjäljed kustutanud. Mida kõrgemale, seda sügavamas lumes liigume.

Jääkose ülemine aste on veelgi raskem. Jäänõlva kalle suureneb 50 kraadini  et mööduda vertikaalsest 200 meetri kõrgusest kaljuseinast Ushba platoole. Esimese seongu esimene keerab jäänõlva jääpuure, teised jälgivad ja julgestavad. Teame omast käest, mis jääb seljakotist järgi, kui see jäälaviini jääb. Isegi metallkonservid muutuvad pannkoogiks!  Nõlvad on siin lumelaviini  ja jäävaringu ohtlikud, sest näha on ümbervajunud serakite tükke.  Lisaks langeb ülevalt meie suunas udu.

Presentkinnaste alla paneme veel villased kindad ja jätkame liikumist üles. Vahetult Užba platoo äärel on kogu nõlva pikkuses lai lõhe. Lumesildade puudumisel tuleb siin tõusta 7... 15 meetrit jääseinast üles. Leiame et järjest halveneva ilma (udu ja lumesadu) tõttu tuleb jääda laagrisse.

 Luure näitab et laias ja lumega madalaks muutunud lõhes on võimalik ohutult ööbida. Ja soojem on siin kindlasti võrreldes tuulise platooga üleval. Kl 13.40 jäämegi laagrisse. Vett leiame jäälõhe madalamas osas et teha rasketel mägimatkadel iseloomulik külm lõuna lihakonserv kuivikutega. Magustoiduks on kondenspiim segatuna värske lumega. Mõlemad telgid kinnitame lõhes jäänaeltega. Tuulepoolsele küljele ehitame  lumeblokkidest meetri kõrguse seina.

Õhtul teeme priimustel sooja teed ja sublimeeritud lihaga putru  sulatades vett  värskelt sadanud lumest. Sublimeerima tähendab eritehnoloogia järgi vedeliku eraldamist toiduainetest, mida kasutas oskulikult Eesti liha- ja piimatööstuse ministeeriumi KTB. Sublimeeritud liha, kohupiim, kartul jne tegi raske matka seljakotid oluliselt kergemaks. Põhitooangu tellijad olid NL kosmonaudid.

Grupijuht täpsustab õhtul udu hajumise järel veidi kurunõlva krokiid ja meenutab matkaks vajalike matkaaruannete ja kurukirjelduste hankimist Moskva ja Leningradi turismiklubides. Reeglina võis neid lugemisruumis ainult lugeda ja skeemidest - piltidest läbipaistvale kalkapaberile veidi joonestada. Aga see on ju tobe inimeste mitteusaldamine. Tuli riskida ja leida vajalike materjalide välklambiga mahapildistamise võimalusi. Näiteks isegi peldiku poti kaane peal  tuli lehti keerata ja pildistada. Nii pildistas nende ridade autor Moskva turismiklubis NL parimaid matkaaruandeid Kesk-Kaukasuse selleks matkaks võimalike kurude kohta.

Praegu aga püüame varakult uinuda siin laias jäälõhes ligi 4000 meetri kõrgusel. Rütmiliselt tilkuv- voolav vesi aitab sellele kaasa. Mägimatkajate nali on et peale pikka mägimatka tuleb kodus uinumiseks veekraan avatuks jätta. Saadavad meid ju reeglina alati mägiojade veevulin, katkedes ainult kurudel.  Head und ja homseks päikest!

                                                   4. augustil

Peale hommikusööki alustame kl 6.40 liikumist. Kl 7 mõõdame õhutemperatuuriks -2 kraadi. Esimese seongu eesliikuja Aare  kinnitab 6  keeratava jääpuuriga tugiköie jääharjale ja kohe teise köie piki kitsast jääharja platoole jääharjast kõrgemal. Kohati tuleb jäässe astmeid raiuda ja roomata teraval jääharjal. Meenutame kui oluline meie grupi kiire tegutsemise jaoks oli osavõtt Tallinna jääseina võistlustest Rannamõisas. Seljakotid tõmbame eraldi üles.

Edasi Ushbba platool tõuseme  käigusuunas paremale  mööda ebatasast lumelaviini ohtlikku ala Väikese Ushba ja Šhelda tippude vahele. Otse ees paistab Tšalaati 3B kuru. Lumega kaetud lõhede tõttu liigume muidugi köisseongus üheaegse julgestusega. Ja jõuamegi piki lagunenud kaljude harja liikudes Ushba kurule (3A, 4000 m) möödudes järsust kuruvisangust. Kurutuur on sadula keskel. Tuurist 70 meetri kaugusel Ida-Šhelda tipu suunas on võimalik kaljudel telkida. Vaated kurult on veidi piiratud. Kuid tagasivaates on hästi nähtav meie tõusutee  Shelda telkimiskohtadest alates.  Hea ilmaga on näha peaahelikust poolteist kilomeetrit kõrgem Elbruse mägi  kogu oma ilus, kuid mitte täna.

Nii lähedal kurust  edelas on Kaukasuse raskelt ligipääsetavad Põhja- Ushba (4694 m) ja Lõuna- Ushba tipp (4700 m), edasi Maseri kuru. Seda tornikujulist kaksiktippu nimetatakse sageli Kaukasuse Matterhorniks ja Kaukasuse kõige raskemaks tipuks. Just ebapüsiva ilma ja järskude kõrgete kaljuseinte pärast. Etterutates mainin et Elbruse tippudelt on Kaukasuse peaaheliku pärl -- ’Ushba hammas’ väga hästi näha.

 Meie aga vahetame Ushba kurul  tuurikirja, teeme traditsioonilise kuru šokolaadi ja alustame kl 9.05 laskumist üle kuru läände, Ushba liustikule. Kiirustame , sest sealt tõuseb juba praegu hommikul udu. Laskudes hoiame Ushba liustikul paremale, et mööduda jääkoses olevast kaljusaarest paremalt. Mõlemal pool kaljusaart on võimsad jääkosed. Kuid käigusuunas vasakul paistavad ebastabiilsed serakid liiga ohtlikena. Kaljusaarest liikumissuunas paremale jäävaid kaljusid kutsutakse ’Šhelda saeks’, millest saab mööduda mõlemalt poolt. Meie laskume vasakult poolt, kaljusaare ja ’sae’ vahelt seongutes üheaegse julgestusega.

Kurult 15 minutit laskunud (umbes 400 meetrit) , siseneme jäämurdu. Siin paremale jäävatest kaljudest 60 meetri kaugusel on 30... 45 kraadisel nõlval palju avatud jäälõhesid, mis on kohati ületatavad kuna need on kaljudelt langenud rusuga ja moreeniga täidetud. Paar korda peame peatuma hoopis tõusva udu tõttu. Ja siis jõuamegi jääkose ülemiselt astangult alla. Jääkose alumiselt astangult laskume mööda kaljusaare juures olevat lumerenni. Üldiselt nõuavad Kaukasuse kurud korralikku ettevalmistust, eriti kaljudel peab õiget liikumisteed väga täpselt teadma. Eksides satud alati raskemale liikumisteele ja õnnetusse. Jää- ja lumenõlvad on igal aastal erinevad vastavalt konkreetse aasta ilmastikuoludele. See eeldab grupijuhilt kogemusi ja vaistu  Jääkosed on meil tänaseks läbitud! Hurraa!

Mööda Ushba liustiku lamedamat avatud osa jätkame ilma kassideta liikumist, selle keskosas. Liustik on siin kohati juba moreeniga kaetud. Ushba ja Lõuna-  Ushba liustike liitumiskohal moreen-vallide varjus jõuame Ushba telkimiskohale, kust tavaliselt avanevad legendaarsed vaated Ushba ja Mazeri tippudele. Kuid täna on need udus.  Vett leiame  Kesk-Šhelda tipu poolse ribi  suunas otse liustikul. Oleme ära teeninud korraliku lõunasöögi.  

Peale lõunat laskume juba rohelistele Gruusia (Svaneetia)  nõlvadele ja kindlale rajale kasevõserikus ja paari tunniga jõuame õhtuks Dolra jõe košši juurde lõunamaisesse soojusesse. Siin nn Lõuna peatuspaigas  telgivad juba plaanilised tuusikutega turistid. Järgmisel päeval liigume meie siit üle Kaukasuse peaaheliku Betšo kuru tagasi Elbrusemaale, et ühineda parimate Eesti mägimatkajate 80-liikmelise seltskonnaga tõusuks Elbruse tippudele. Siiani olid tipud mägimatkajaile rangelt keelatud.

....................................................................................................

5. raskusastme mägimatkal läbisime 20.07... 8.08.1982 Tõrnõauz linn – Tjutjusu org – õppused liustikul – Baksani org -- Ülem-Baksani asula – Adõrsu org – Lõuna- Junomi  liustik – Golubevi kuru (2A, 3764 m) – ’Lõtšati’ telkimisplatsid – Bašili liustik – Lashedari kuru (2B, 3540 m) – Asmaši liustik – Asmaši kuru (3A, 3800 m) – Tjuibri jõgi -- Lekzõri liustik —Džantugani kuru (2B, 3460 m) – Džanguati liustik – Adõlsu jõgi – Šhelda a/l – Užba platoo – Užba kuru (3A, 4100 m) – Užba liustik – Dolra jõgi—Betšo kuru (1B, 3378 m) – Jusengi jõgi—Elbruse asula – Elbruse idatipp – Terskol.  Kokku 201 km, 20 päeva. Osalejad: Ivo Aasrand, Kait Kõverik, Aare Lumiste, Virve Lumiste, Hannes Põllu ja Ülo Kangur (grupijuht) Tallinna Matkaklubist.

Kommentaarid: 1

  • Kalle 13. aug

    Baksan-82 oli minu esimene mägituriaad. Siin on juttu Anu ja Hillar Kaalust. Meenub üks naljakas seik - olime baaslaagris ja mind saadeti ühe mehega mingi varustuse järele. Räägin talle õhinaga, et laagris on Anu Kaal ja Hillar Kaal, viimane väga nimekas alpinist. Mees naeratab ja ütleb et tema ongi Hillar Kaal ... Nojah, algaja asi, ei tunne ju kõiki nägupidi :-)

Lisa kommentaar

Email again: